esmaspäev, 15. detsember 2014

Mulle meeldivad kõik inimesed

Küllalt sageli küsitakse, et kes on mu lemmikloom. Vastan, et inimene. Siinkohal ei tasu kellelgi solvuda, sest ikka ju öeldakse, et mida sa, inimeseloom, teed.

Mõned inimesed on mu elus pikemat, teised jällegi lühemat aega olnud. Lisaks on inimesi, kes on mingi aeg olemas, siis kaovad, kuid aastate pärast ilmuvad taas. Üksikud inimesed on saabunud mu ellu selleks, et anda mõni konkreetne õppetund. Kui kogemus on olnud isegi negatiivne, olen neist olukordadest midagi õppinud.

Rohkem on neid, kes jaganud häid soovitusi, julgustanud ning igati toetanud. Ja alati on nõnda olnud, et enne, kui olen kohtunud mõne eriti ebameeldiva indiviidiga, on mu kõrval ja ümber olnud lugematult häid inimesi. Mõni püüab selgitada, et hoidu halbadest inimestest, kuid nemadki on oma olemuselt huvitavad. Ja ma pole püüdnud neist lahti saada, vaid distantsi hoidnud.

Vahel on olnud tunne, et olen manipuleerijaolen ka sellises suhtes olnud, kus partner oli meister manipuleerimises ja minu õppetund oli õppida tema vaimsest terrorist, mis võib olla kordi hullem kui füüsiline. Ka selle õppetunni eest olen väga tänulik, sest sellest sündis midagi väga palju head, mida ma kunagi millegi vastu ei vahetaks.

Sellised inimesed meie elus, olgu mis tahes kujul, on hinged, keda me peame kõige enam armastama, sest oma elutee valikul on nad valinud selle kõige raskema tee ja teadmise, et meie neid väldime ja püüame kõigest väest neist vabaneda.

ja/või nende sõnade/tegude vastu. Sageli on tegu meile kõige lähedasemate inimestega – olgu see siis meie ema, isa, õde-vend, abikaasa või lapsed. Seda sidet ei ole lihtne lõhkuda, sest see on üks kõige tähtsamaid õppetunde, mis meil siin elus tuleb omandada. See leping, mille me oleme sõlminud teise hingega, ei muutu kehtetuks enne, kui oleme sellest õppinud või selle endale selgeks saanud. Olgu see siis selles või mõnes järgnevas elus – kõik sõltub meist endist! Kindlasti oled tähele pannud, et mõni inimene siin elus, kellega esmakordselt kokku puutud, tekitab sinus tunde, et sa tead teda kuskilt varasemast ajast, olgu see tunne meeldiv või ebameeldiv. See tunne näitabki sulle, et sama inimene on olnud sinu elus juba varasemalt, olgugi et teises elus või dimensioonis.

Kui tunned, et teine inimene sind ärritab, siis vaata sügavalt peeglisse ja enda sisse, sest ainus inimene, kelle vastu me tõrges oleme ja kes meid ärritada suudab, oleme meie ise. Meid ärritavad reeglina asjad, mis on meis valesti või mida meie ise teha ei oska ja teine teeb mängeldes. Me kipume alavääristama nende talenti või püüame neid naeruvääristada. Kui nüüd tegelikult hästi sügavalt endasse vaadata, siis keda me tegelikult naeru- ja alavääristada püüame ning miks me seda teeme. Kohe, kui oleme selle endale selgeks teinud, siis enam ei ärrita see konkreetne isik meid.

Samas on terve hulk inimesi, kellega me soovime pidevalt ühenduses olla, mõlemad pooled otsivad üksteise kontakti, need on meie sõbrad, hinesugulased, sest nad on meie elutee valgusallikad ja nemad võivad  meie elus olla meie sünnist surmani või tekivad teatud eluetappidel ja jäävad  meiega väga pikka aega. Meil kõigil on vähemalt üks selline sõber, kes on olnud sinuga suurema osa sinu elust. Minul on, sõbranna, me kohtume küll harva, samas tunneme üksteist juba varasest lasteaia ajast. Tema on minu nn kõige vanem sõbranna, samas neid häid lapsepõlvesõpru on teisigi. Paraku mõned on sellised, kellele ise küll mõtled, aga teed on ammu lahku läinud, aga nendega koosveedetud aeg on jätnud meeldiva mälestuse, mida aegajalt meenutada.




Ühel hetkel vanad sõbrad kaovad iseenesest ära, sest äkki ei ole nendega enam millestki rääkida ja samal ajal, kui ühed kaovad, tekivad teised, kellega on nii palju rääkida ja jagada. Sest kunagi ei maksa unustada seda, et iga inimese jaoks on siin ilmas keegi ning kui me sulgeme elus enda taga ühe ukse, siis avaneb meile teine, millest sisse minna. Tuleb olla julge, avatud meeltega ning mitte oma eluteel saadetud hingedesse takerduma jääda. Kui me takerdume ühe kindla hinge külge, siis me ei ole võimelised sellest punktist edasi minema, aga see ei ole meie elu eesmärk. See on palju suurem, meile on määratud õppida, õpetada, kogeda võimalikult palju erinevaid, peamiselt meeldivaid õppetunde, aga aegajalt tuleb eluteele ka negatiivseid õppetunde. Õpime, naudime neid ning vajadusel andestame, sest ilma andestamiseta me edasi ei liigu.

Vaadakem üle oma praegused sõbrad-tuttavad, tööandjad, -kaaslased jt, ning mõtiskleme, miks nad on meie elus ning millist õppetundi, õpetajat, redelipulka nad meile kujutavad, või meie neile. Olles sellest aru saanud, siis tegutsegem vastavalt sellele.

Mõnusat mõtisklemist ning naudi oma hingelepinguid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar