Uni läks ära

Miks? Ei tea. Tavaliselt armastan hommikuti igal võimusel kaua magada. Täna pole kuhugi kiiret ka. Vabariigi sünnipäev ju.
Äkki ütles alateadvus, et lipp peab ikka õigel ajal lehvima... Mulle meeldib, kui lipupäevadel sinimustvalged maju ehivad, kuid mõistan ka neid, kes sellest numbrit ei tee. Mõned ütlevad, et pole, mille üle uhkust tunda... Et mida ilusat meil on.
Teised leiavad, et ise küll lippu ostma ei hakka, raha kulub mujalegi. Jah, ega see odav pole: lipp, lipuvarras ja kinnitus. Siinkohal võiks ju omavalitsus appi tulla ning igale sissekirjutanule vähemalt trikoloori kinkida. Muu osas tuleb vähegi nutikas majaomanik ise toime.
Kui tahame, et edaspidi rohkem lippe lehviks, võiks ju mu varahommikust mõtet kaaluda.

Natuke kurb...

Õhtu eel tõdesin äkki, et üks töine, kuid väga kogemusterohke periood hakkab lõppema. Enesetutvustuskaarte ja kalendreid on alles vaid mõned, ka meened ning magusad ampsud lõpukorral. Üks vanasõna ütleb, et enesekitt hais kui s..., aga järelikult olen tublilt tööd teinud. On olnud lugematul hulgal põnevaid kontakte, toredaid kohtumisi ning on, mida meenutada. Loomulikult jagan olemasoleva kõik ära ja kui vaja, ostan juurdegi, sest ilmselt hakkan inimestega suhtlemisest puudust tundma... Aega esimese märtsini ju veel on. Loodan südamest, et mu tegemised kannavad ka vilja. 

Valima!

Loetud minutid ja ongi võimalik tulevase Riigikogu koosseisu moodustamisel kaasa rääkida. Mina loodan, et pika kampaania käigus on inimesed mõistnud, et muutusi on vaja. Seetõttu arvan, et need tulevad ka, sest nii paljud on pettunud tänases valitsuses, kelle juhtimissüsteemis on inimene unustatud. Aitab eneseimetlusest, kiitusest väljapoole ning valida tuleb inimesi enda keskelt, mitte külalisi, kes meiekanti satuvad vaid töökohustusi täites või veel hullem, vaid valimiste eel. Seega - kaalutletud otsuseid ja tervist kõigile!

Muljeid Võrust

Laupäeva hommik. Võru park. Kohal Keskerakonna Kagu-Eesti kandidaadid. Kell kümme hommikul. Inimesed kiitsid pakutud hernesuppi, tutvusid meeleldi flaieritega, kõnelesid... Enamus loodab, et pärast esimest märtsi tuleb reformikate pikaleveninud ülbusele lõpp. Ka mina loodan, et läheb nii, et esikohale tõusevad inimeste huvid, mitte et jätkuks näitlemine, kui edukad me oleme, kui hästi meil kõik on... On aeg nii palju teisiti teha.

Varivalimisdebatt

Osalesin täna varivalimisdebatil Vana-Võromaa kultuurikojas teemal "Linnastumine. Noored teel suurlinnadesse, aga kas kodukohta tagasi ka? Põhjused lahkumiseks ja jäämiseks." Minu vastased olid Anti Haugas, Kalvi Kõva, Ruuben Kaalep, Marek Ranne ja Ulla Preeden. Nautisin noorte kuulamis- ja kaasarääkimisoskust, julgust küsida nii, et lasin mitmel korral sõna sekka ütlemise võimaluse mööda. 😀😀😀 Kui kohtumise lõpuaeg poleks olnud paigas, jagunuks juttu kauemaks - seda tõestas mitme teema arutelu jätkumine küpsiseid krõbistades. Edu teile, noored ja aitäh õpetajatele-moderaatoritele. Kohtumise jäädvustas Raimond Vink.

Kohtumistelt valijatega...

Iga kohtumise järgselt uued emotsioonid. Valdavalt positiivsed. Aga mõni okas on siiski. Ühe väga toreda ja sooja vastuvõtuga õhtu lõppedes sisenes tol hetkel juba n-ö kohvilauavestluse ajal ruumi keskealine naisterahvas ja jäi seisma mu kaardite juurde. Küsisin, kas soovib? Ei, tema tuli vaatama, mis nänni pakutakse, et selle põhjal otsustab, mida antakse. Olin sõnatu. Loodan, et tema väljaöeldu on pigem erand kui reegel. Olen seda meelt, et kandidaatide meened on mälestus, õigemini tänu valijale selle eest, et osaleti kohtumisel.