neljapäev, 23. oktoober 2014

Me ei saa kõike järele teha

Norra parlament Storting otsustas, et järgmisel aastal hakkab Norras kehtima sooneutraalne sõjaväekohustus põhjusel, et Norra ei soovi soolist diskrimineerimist ega ajateenistuse kaotamist. Otsus puudutab 1997. aastal või pärast seda sündinud norralannasid ning esimesed neist lähevad ajateenistusse 2016. aastal.

Maailmakaardil on näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Hispaania, USA ja Kanada kohustusliku ajateenistuse kaotanud. Norra, Soome, Šveits, Austria ja Eesti on vähesed Euroopa riigid, kus see veel kehtib.

Meil jälgitakse kõrgendatud huviga, mis toimub laias maailmas ning sõna otseses mõttes ahvitakse kõikvõimalikku. Juba on mitmed poliitikud leidnud, et ka Eesti võiks Norralt eeskuju võtta. Aga meie ei ole Norra, kus ajateenistuse kohustus tuli naistele siis, kui saavutati võrdsed õigused nii poliitikas kui tööturul. Norras on meeste ja naiste palgalõhe 8,6%, Eestis 30%. Norra parlamendiliikmetest on naisi 40%, Eestis kaks korda vähem.

Endine kaitseminister ja Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et Norra tulevane süsteem ei ole selline, et ajateenistusse kedagi jõuga võetakse, et riik lihtsalt propageerib naiste seas seda sisuliselt rohkem, ning seda võiksime enam teha ka meie.

Loomulikult võime taas kord teha nii, nagu kuskil mujal, aga… Neid „agasid“ ja mõtlemiseks kohti jagub. Leian, et meie riigis teel võrdõiguslikkuse poole on tähtsamaid peatuspunkte kui mõtte „Eesti naised sõjaväkke“ realiseerimine.

Iga poliitik ja valitsuse liige, kes võitleb „laia suuga“ võrdsete õiguste eest, peaks toetama riigis ka võrdseid kohustusi ning toimetulekut. Teame, et pea igal alal võiks raha rohkem olla, sest seda napib nii arstiabi osutamiseks, sotsiaalvallas, hariduses, ka omavalitsustel - kõikjal on kitsaskohti, mida tunneb iga Eesti elanik ka omal nahal.

Meie ei saa praegu veel hakata Norrast eeskuju võtma, sest sellekski vajab riik lisavahendeid. Kust need leitakse?  „Ära ela üle oma võimete“ soovitust peaks praegu arvestama just need poliitikud, kes ummisjalu naaberriikide igat uut ideed või seadust toetama tõttavad.

Seda enam, et kehtiva seadusega saavad praegu ka vähemalt põhiharidusega 18-27-aastased Eesti kodanikest naised omal soovil ajateenistusse asuda. Seda on tehtud, tehakse edaspidigi, ja teevad ikka need naised, kes näevad kaitseväeteenistuses kutsumust ja oma tulevast elukutset.

Mõtlen, et meil võiks teha samme ja liikuda hoopis suunas, et aastate pärast oleks noortel Eesti meestel sedavõrd motivatsiooni aega teenima asuda, et sõjaväekohustus muutuks neilegi vabatahtlikuks.