Miks ma sellele mõtlen? Järjest enam kuuleb kedagi ütlemas, et ta on vihane. Tegelikult ollakse hoopis ehk kurb, nördinud või pettunud - süüdistamise, solvamise, alatuse, silma sisse valetamise, hurjutamise, reetmise, lubaduste täitmatajätmise või truudusetuse pärast.
Kõik meie käitumismustrid on pärit lapsepõlvest. Isegi kui me ei taha endistviisi talitada, kipume ikka käituma harjumuskohaselt, sest juurdunud käitumismustrit on väga raske muuta. Me kõik tahame olla armastatud ja austatud ning niipea, kui need põhivajadused on ohus, tekib hirm maha jätmise või emotsionaalse hülgamise ees. Seega ei ole vaja imestada, et abielutülis käitub inimene tihti, nagu oleks kaalul kogu elu. Targalt rakendatud õigustatud viha võib olla kasulik, kuid ei tohi unustada, et viha võib olla ka hävitav.
Kas saab ennast ja oma käitumist muuta? Olen veendunud, et see on võimalik. Keskenduda tuleb probleemile, mitte vasturünnakule või põgenemisele. Kui inimene on teadlik oma mõtetest ja tunnetest, on tal suurem võim neid muuta ning tuua rohkem positiivsust nii enda kui teiste ellu. Avatud mõtlemise, südame ning naeratusega on võimalik leevendada nii stressi kui pingeid. Objektiivse ellusuhtumisega saab rohkem muutusi ellu viia ning leida samaaegselt enda ümber inimesi, kellel on sarnased eesmärgid.
Alustades muutusi enesest, on võimalik saavutada rahulolu ning anda seda edasi - teha kõigi elu paremaks. Tuleb meeles pidada, et positiivsed emotsioonid ning armastus, märkamine ja mõistmine mõjutavad meie kaaslasi palju enam, kui arvata oskame.
Kui oskad ise edastada positiivset energiat, hakkad märkama järjest rohkem rahulolevaid inimesi.