Vihkamisest

Kõik inimesed ärrituvad aeg-ajalt. Stressiallikaks võib olla ajakirjandusest loetu, tuttavalt kuuldu, kolleegi eriarvamus, ülekohus või muu sarnane situatsioon. Vahel saab nn vihane olemine ruttu läbi, mõnikord see võimendub: tunded hakkavad keema, tekib vastupandamatu soov halva tunde põhjustaja eemale tõrjuda - kui mitte füüsiliselt, siis vähemalt sõnadega. Seda kannustab tahtmine võimalikult ruttu taastada turvaline, rahulik ning mugav enesetunne. Enamus inimesi oskab oma emotsioone valitseda. Kuidas seda tehakse, sõltub kahtlemata olukorrast, suuresti ka temperamendist. Öeldakse küll, et vaga vesi, sügav põhi, kuid loomult rahulik inimene püsib tavaliselt alati rahulikuna. Olen korduvalt kogenud, et tulisema temperamendiga inimesed kaotavad kergemini kannatuse. Mõned inimesed ongi loomult agressiivsed ning tavaliselt näevad nad ka teisi vihameelsete ja enda vastu vaenulikena. Sellistel inimestel on oma negatiivsete tunnete valitsemine probleem.
Miks ma sellele mõtlen? Järjest enam kuuleb kedagi ütlemas, et ta on vihane. Tegelikult ollakse hoopis ehk kurb, nördinud või pettunud - süüdistamise, solvamise, alatuse, silma sisse valetamise, hurjutamise, reetmise, lubaduste täitmatajätmise või truudusetuse pärast.
Kõik meie käitumismustrid on pärit lapsepõlvest. Isegi kui me ei taha endistviisi talitada, kipume ikka käituma harjumuskohaselt, sest juurdunud käitumismustrit on väga raske muuta. Me kõik tahame olla armastatud ja austatud ning niipea, kui need põhivajadused on ohus, tekib hirm maha jätmise või emotsionaalse hülgamise ees. Seega ei ole vaja imestada, et abielutülis käitub inimene tihti, nagu oleks kaalul kogu elu. Targalt rakendatud õigustatud viha võib olla kasulik, kuid ei tohi unustada, et viha võib olla ka hävitav.
Kas saab ennast ja oma käitumist muuta? Olen veendunud, et see on võimalik. Keskenduda tuleb probleemile, mitte vasturünnakule või põgenemisele. Kui inimene on teadlik oma mõtetest ja tunnetest, on tal suurem võim neid muuta ning tuua rohkem positiivsust nii enda kui teiste ellu. Avatud mõtlemise, südame ning naeratusega on võimalik leevendada nii stressi kui pingeid. Objektiivse ellusuhtumisega saab rohkem muutusi ellu viia ning leida samaaegselt enda ümber inimesi, kellel on sarnased eesmärgid.
Alustades muutusi enesest, on võimalik saavutada rahulolu ning anda seda edasi - teha kõigi elu paremaks. Tuleb meeles pidada, et positiivsed emotsioonid ning armastus, märkamine ja mõistmine mõjutavad meie kaaslasi palju enam, kui arvata oskame.
Kui oskad ise edastada positiivset energiat, hakkad märkama järjest rohkem rahulolevaid inimesi.