reede, 12. juuni 2015

120 või 160 eurot – nagu hane selga vesi


Möödunud nädalal peatas politsei sel aastal juba teist korda kiiruseületamise eest Reformierakonda kuuluva praeguse haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi. Õhtuleht kirjutas, et politsei näitas endise rahandus- ja nüüdse haridusministri vastu inimlikkust ning mõistis 21 kilomeetrit lubatust suurema sõidukiiruse eest alamõõdulise rahatrahvi - tõestamaks, et politsei peab olema objektiivne ega tohi määrata karistusi kampaania korras ja riigikassa täitmiseks.
Jürgen Ligiga juhtunu on vaid üks näide, sest kaldun arvama, et kui ministri asemel oleks olnud korduvrikkuja ehk liiklushuligaan nimega Salundi, Kask, Kuusk, Kadakas või kes tahes mitteminister, poleks karistus päädinud 160-eurose trahviga.
Ministri sissetulekut täpselt teadmata arvan, et sellise summa maksmine temasugusele mehele on väga kerge. Esmakordse rikkumise eest määrati talle ju 120 euro suurune rahatrahv. Makstud ja unustatud. Et eksimuse eest karistusel ka posiiivne mõju oleks, võiks need määrad siiski olla sissetulekupõhised. Vähemalt korduvate liiklusrikkumiste puhul.
Facebookis kirjutas keegi, et Rootsis astus üks minister tagasi seetõttu, et ostu sooritades oli ta ajanud sassi isikliku ja riigi krediitkaardi. Muidugi ei leia ma, et Ligi peaks nüüd kohe sama sammu astuma, kuid ehk oleks vabariigi valitsuse liikluskomisjonis mõttekas arutellu võtta teemana ka korduvad piirkiiruste ületajad kui isikud, kes vajavad nagu roolijoodikudki liiklusalast järelkoolitust. Halenaljakas või irooniline on juhtunu juures see, et Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister, on sama liikluskomisjoni liige.
Ma ei eita, et meil on niigi palju seadusi ja ettekirjutusi, kuid kui järjepannu sama reha otsa astutakse, on põhjalikumaid meetmeid vaja, et rikkuja saaks aru oma tegevuse võimalikest tagajärgedest nii talle kui kaasliiklejaile. Ligi puhul oleks eetiline vähemalt vabariigi valitsuse liikluskomisjonist lahkuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar